Moodul koosneb kokku 10 kursusest.
10. klass
Vanglateenistus: Kursuse läbinud õpilane nimetab Eesti vanglaid, nende pädevusi, vanglateenistuse struktuuri ja riigi karistuspoliitika põhieesmärke. Leiab üles vanglateenistust reguleerivaid peamised õigusaktid. Omab algteadmisi enesekaitses ning oskab vajadusel end kaitsta. Omab algteadmisi vanglateenistuse relvade ja erivahendite kasutamisest.
Pääste ja elanikkonnakaitse üldkursus: Kursuse läbinud õpilane teab päästeasutuste ajalugu ja tegevuse eesmärke; päästeameti struktuuri, teenuseid; põhiväärtuseid ning vabatahtliku päästja tegevust; mõistab päästeameti tuleohutuse ja ennetustöö vajalikkust ühiskonnas; hindab keskkonna tule-, vee- ja koduohutust; arutleb päästealaga seotud hädaolukordade teemal ja seob neid oma kodukoha riskidega; kasutab oskuslikult kannatanule esmaabi andes reeglipäraseid võtteid; kasutab päästetehnikat ja varustust ning päästja kaitsevarustust ohutusnõuete järgi.
Päästesündmuste lahendamine: Kursuse läbinud õpilane kasutab päästetehnikat ja -varustust ning päästja kaitsevarustust ohutusnõuete järgi; teab tulekustutustööde, eriliigiliste päästetööde ja demineerimise aluseid ning juhtimist; kasutab levinumaid esmakustutusvahendeid ning töövahendeid tulekahju ja eriliigiliste päästetööde korral.
Pääste õppelaager: Õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab ja täiendab laagris õppe käigus omandatud teoreetilisi teadmisi, süvendab praktilisi oskusi ning päästeteenistuja väärtuspõhiseid hoiakuid ja eetikapõhimõtteid. Kursuse läbinud õpilane teeb meeskonnaliikmena tehniliselt korrektselt, töövahendeid säästvalt ja ohutusnõudeid järgides päästetööde tüüpilisi ülesandeid õppe eesmärgil imiteeritud situatsioonides; kasutab päästetehnikat ja -varustust ning päästja kaitsevarustust juhiste ja ohutusnõuete järgi; kasutab levinumaid esmakustutusvahendeid ning töövahendeid tulekahju ja eriliigiliste päästetööde korral juhiste ja ohutusnõuete järgi; kasutab oskuslikult kannatanule esmaabi andes reeglipäraseid võtteid; oskab teadlikult hinnata enesesuutlikkust ja füüsilist võimekust päästevaldkonna kutsevalikul ning vabatahtlikuks tööks; kirjeldab ja analüüsib oma elukoha ohutuse üldist seisundit.
Tegevused laagrislink opens on new page (video)
11.klass
Riigikaitse I : Arendada õpilaste teadlikkust riigikaitse valdkonnas; avardada riigikaitselist sõnavara; anda ülevaade kaasaegsete kriiside kujunemisest läbi ajaloolise perspektiivi; anda ülevaade Eesti kaitseväe arengust ning ülesehitusest.<
Riigikaitse II : Kursuse läbinu oskab relva ohutult käidelda; teab, kuidas kasutada kompassi; oskab erinevate vahenditega tuld süüdata; oskab kasutada esmaseid rivilisi võtteid; teab välihügieeni ja –toitlustuse nõudega; on teadlik liikumisvahendiga ohutust liikumisest; on läbinud maastikul liikumisharjutused.
Politsei ja piirivalve üldkursus: Kursuse läbinud õpilane kirjeldab Politsei- ja Piirivalveameti ülesehitust ja ülesandeid ning politseiteenistuse korraldust Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse ning politsei ja piirivalve seaduse järgi; kirjeldab riigisisese ja rahvusvahelise politseikoostöö võimalusi ning toob nende kohta näiteid; kirjeldab politseiteenistuses kasutatavaid enesekaitsevahendeid, sidepidamisvahendeid ja teenistusrelvi ning toob nende kasutamise kohta elulisi näiteid; selgitab vabatahtlike kaasamise põhimõtteid politsei ja piirivalve valdkonnas.
Politsei: Kursuse läbinud õpilane toob näiteid väärtegude ja kuritegude kohta, eristab neid ning mõistab üldiselt süütegude menetlust; nimetab korrakaitseseaduse meetmeid ning toob näiteid korrarikkumise, ohu ja ohu kahtluse kohta; nimetab mõned liikluse järelevalve meetmed ja liikluse ohutuse suurendamise võimalused; kirjeldab ohtu sattumise ja süütegude ennetamise võimalusi; kirjeldab üldiselt sündmuskohal tegutsemist ja asitõendite käitlemist; kirjeldab politsei patrullimise üldisi eesmärke ja toob näiteid patrullimise kohta.
12. klass
Piirivalve: Kursuse läbinud õpilane selgitab piiri valvamise üldiseid põhimõtteid, meetodeid ja taktikat; tuvastab reisidokumentide ning transpordivahendite dokumentide lihtsamaid võltsinguid; selgitab ohutuse nõudeid veekogul olles.
Politsei ja piirivalve õppelaager: Õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab ja täiendab laagris õppe käigus omandatud teoreetilisi teadmisi, süvendab praktilisi oskusi ning politseiametniku väärtuspõhiseid hoiakuid ja eetikapõhimõtteid. Kursuse läbinud õpilane oskab teadlikult hinnata enesesuutlikkust ja füüsilist võimekust politsei valdkonna kutsevalikul ning valmidust vabatahtlikuks tööks; oskab tegutseda politsei sekkumist vajavates elulistes imiteeritud sündmustes vastutustundlikult, järgida okkulepitud reegleid ja norme, kasutada ohutult tehnilisi vahendeid ning enesekaitsevõtteid; kirjeldab ja analüüsib oma elukoha turvalisust võimaliku kuritegeliku ründe vähendamiseks.
Kõik praktilised harjutused tehakse rühmas või paarides. Teoreetilisi teadmisi harjutatakse ja kinnistatakse imiteeritud tegevuste käigus.