Kas siis selle maa keel digiteerituna saab taevani tõusta üles?

Sel aastal möödub Kristjan Jaak Petersoni surmast 200 aastat. Tema nime kandva kooli noored on otsustanud sel puhul teha kummarduse noorelt lahkunud laulikule ning digiteerida Petersoni luuleloomingu.

Kristjan Jaak Petersoni luulelooming pole suur. Koos kolme saksakeelse luuletusega on seda vaid 25 värsistust, millest väärtuslikuma osa moodustavad 9 oodi ja 6 pastoraali. Praeguste õpilaste loetud ja kooli meediastuudios salvestatud „Kummardus Kristjan Jaagule“ talletab oma ajajärgul silmapaistvalt suure mõtleja ning poeedi vaimse pärandi, millest loetaksegi eesti rahvusliku kirjanduse algust.

Digiteeritud loomingu esitlus toimub emakeelepäeval, 14. märtsil 2022. aastal KJPG-s kell 12 algaval aktusel. Lisaks esitleb kunstnik Navitrolla samas värsket teost „Kas siis selle maa keel …“ ning esineb kirjandusteadlane ja -terapeut Berit Kaschan, kelle sõnul „inimene mõtestab oma elu lugude abil ja sõlmib iseendaga rahu just keele kaudu“. 

Kell 15 jätkub tegevus Toomemäel Petersoni kuju juures, kus Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi eestvedamisel on tava tähistada emakeelepäeva luuletaja kuju tervitamisega. Üritusele on lisaks kutsutud külalistele oodatud kõik keele- ja kirjandushuvilised. Sel aastal on kavas üllatada kohalolijaid ka lavastusliku ülesastumisega „Kohtumised“, milles sajandite tagant elustuvad tolleaegsete kultuurikandjate mõtted ja sõnumid uute Kristjan Jaakude kehastuses.

Koolipäeva mahub veel kaasalöömine Vikerraadio e-etteütluse kirjutamises ning biblioteraapia ja loovkirjutamise koolitus Berit Kaschanilt.

Lisainfo:

Anna-Liisa Blaubrük, huvi- ja noorsootöö koordinaator, 5572577, annaliisa.blaubryk@kjpg.tartu.eelink opens on new page

Riho Rosin, meediaõpetaja, salvestused, riho.rosin@kjpg.tartu.eelink opens on new page

Merike Kaste, direktor, 5204293, merike.kaste@kjpg.tartu.eelink opens on new page