Väiksemad muusikalised vormid

Avamäng

Avamäng juhatab sisse pikema helitöö, tavaliselt ooperi. Kõige sagedamini esitavad ooperiavamängud kuuluvad Mozartile ja Rossinile. Peale selle kirjutatakse palju ka iseseisvaid avamänge.

Prelüüd

Nagu nimestki näha, mängiti prelüüdi algselt enne sellele järgnevat pikemat teost. Seega oli ta lühemat sorti avamäng. Iseseisvana ei esine prelüüd orkestrimuusikas kuigi sageli. Ainuke maailmakuulus teos selles zanris on Debussy Mallarmé luuletusest ajendatud "Fauni pärastlõuna". Selle teose tegelane faun on inimese ja soku vaheline olend vanakreeka mütoloogiast.

Süit

Tänapäeval võib süit olla igasugune omavahel nõrgalt seotud helitööde kogum. Algselt koosnes see järjestatud tantsudest orkestrile, kammeransamblile või solistile, mis olid alati ühes helistikus, kontrast tekkis tempo ja taktimõõdu muutumisest. Nüüdismuusikas on kõige tavalisem see, et süitide aluseks saab varem loodud balleti- või näidendimuusika.

Serenaad

"Sera" tähendab itaalia keeles "õhtut" ning serenaad algselt laulu, mida Itaalia soojas öös neiu rõdu all laulis tema austaja. Selle nime võtsid üle heliloojad, kelle jaoks see tähendas süiti rõõmsameelsetest paladest.

Variatsioonid

Varieerimist on kasutatud mitte üksnes klassikalises, vaid ka dzäss- ja rahvamuusikas. Variatsioonivormi põhimõte on lihtsa teema muutmine üha keerulisemaks ja keerulisemaks. Suurem hulk variatsioonivormis teoseid on kirjutatud klavessiinile või klaverile, kuid on ka orkestrivariatsioone.

Arranzeeringud

Enne grammofoni leiutamist levisid orkestriteosed klaveriarranzeeringute kujul. Tänapäeval on usutavam vastupidine: helilooja orkestreerib klaveriteose lihtsalt kõlavärvingu muutmise ja avardamise lustist.

On lihtne ära tunda sümfooniat ja kontserti: Aga kavas on hulk lühemaid teoseid, mida tihti mängitakse kontserdi alguses või lõpus. Neid pole igakord lihtne liigitada. Raske nüüdisteose võib sisse juhatada mõne populaarse avamänguga. Kontserdi aga saab lõpetada sellise meisterliku orkestriteosega nagu Raveli "Bolero". "Divertismenti" ehk "vaheldust" on Mozart kasutanud serenaadi teise nimena. Paljusid äärmiselt keerukaid moodsaid teoseid on samahästi kui võimatu liigitada. Ning lõpuks ei maksa unustada muusikat, mis on mõeldud laulmiseks.