Moll-astmerida ja moll-kolmkõla

TUNNIKS VAJALIKUD ÕPPEMATERJALID: Töövihik; A. Sepp, H.-M. Järv "Muusikaõpetus IV klassile"

TUNNI KÄIK: Käivitan slaidiprogrammi moll.ppt (seinale ilmub moll-astmerida).
Astmerida RA-st RA-ni nimetatakse moll-astmereaks. Paneme neile ka järjekorra numbrid alla.
Milliste astmete vahel on meil väike samm ehk 1/2 tooni? (DI-JO; MI-NA). Need on II ja III aste ning V ja VI aste. Kas duuril olid pooltoonid ka II ja III ning V ja VI astme vahel (Ei olnud. Oli hoopis III ja IV ning VII ja I astme vahel). Kuna pooltoonid on teise kohas, siis kõlab moll meil ka pisut teisiti kui duur.
Laulame nüüd moll-astmerea koos käemärkidega.
Töövihikus lk. 11 on teil jällegi trepp, kus saab igale astmele anda nime. Andke trepiastmetele nimed. (Annavad)
Kirjutage moll-astmerida ka noodijoonestikule. Kus asub JO? (1. abijoonel) Kus asub sellisel juhu RA? (2. abijoonel) (Kirjutavad)
Ka moll-astmerea I, III ja V aste moodustavad kolmkõla. Antud juhul moll-kolmkõla. Need astmed on? (RA, JO, MI)
(slaid nr. 4) Kus asub siin RA (2. abijoonel), kus JO (1. abijoonel) ja kus MI (1. joonel)? Laulame nüüd kolmkõla koos käemärkidega.
Ka moll-kolmkõla astmed kirjutatakse vahel lihtsalt üksteisega kohakuti ja siis näeb see välja nii (slaid nr. 5). Kirjutage mõlemad kolmkõla variandid endale nüüd ka vihikusse.
Miks oli vaja teada kolmkõla? (Sest nende kolme astme kõla järgi saame me juba teada kas tegemist on duuri või molliga)
Edasi laulame laulu "Sepapoisid" lk. 17.

Copyright Anu-Mai Lillo