Duur-astmerida ja duur-kolmkõla

TUNNIKS VAJALIKUD ÕPPEMATERJALID: Töövihik; A. Sepp, H.-M. Järv "Muusikaõpetus IV klassile"

TUNNI KÄIK: Käivitan slaidiprogrammi duur.ppt (seinale ilmub duur-astmerida).
Astmerida JO-st JO¹-ni nimetatakse duur-astmereaks.
Paneme neile ka järjekorra numbrid alla.
Duuri tunnuseks on see, et III ja IV ning VII ja I astme vahel on väike samm ehk 1/2 tooni. Need astmed on? (MI-NA; DI-JO).
Laulame nüüd duur-astmerea koos käemärkidega.
Töövihikus lk. 8 on teil trepp, kus saab igale astmele nime anda. Andke trepiastmetele nimed. (Annavad)
Kirjutage duur-astmerida ka noodijoonestikule. Kus asub JO? (1. abijoonel) (Kirjutavad)
Duur-astmerea I, III ja V aste moodustavad duur-kolmkõla. Need astmed on? (JO, MI, SO)
(slaid nr. 4) Kus asub siin JO (1. abijoonel), kus MI (1. joonel) ja kus SO (2. joonel)? Laulame nüüd kolmkõla koos käemärkidega.
Miks on vaja teada duur-kolmkõla? (Sest nende kolme astme kõla järgi me saame juba teada, et tegemist on duuriga, polegi vaja tervet astmerida läbi laulda)
Vahel kirjutatakse kolmkõla noodid ka lihtsalt üksteisega kohakuti ja siis näeb see välja nii (slaid nr. 5). Kirjutage mõlemad kolmkõla variandid endale nüüd ka vihikusse. (Kirjutavad)
Edasi laulame laulu "Mäkke ronimine" lk. 14.

Copyright Anu-Mai Lillo