KLAVIATUUR (keyboard)

Klaviatuur, 'klaver','käbord', sõrmistik vms.-kuidas keegi nimetada armastab, on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Meenutades tavalist kirjutusmasinat, on avutiklaviatuuril mitmeid erinevusi, sisaldades lisasõrmiseid andmevahetuse ja töötluse juhtimiseks. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi- kasutatakse USA klaviatuure, aga ka klaviatuure, mis on kohaldatud kasutamiseks Saksamaal, Rootsis ja Soomes jne. Ka Eestis sobiv klaviatuur (õ- tähe saamise võimalusega) pole mingi ime. Programmeerimiseks ja mitmete programmpakettide jaoks sobib kõige paremini USA klaviatuur

Sõrmiste paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. Teatavasti võeti taoline paigutus kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. QWERTY -süsteem ei ole optimaalne. Praegu tuntakse veel mitmeid teisi sõrmiste paigutamise süsteeme, mis võimaldavad sisestada arvutisse informatsiooni tunduvalt kiiremini (näiteks 1932. aastal A. Dvoraki poolt loodud või nn. "PCD- Maltron"). Vaatamata kõigele on QWERTY suutnud säilitada oma domineeriva rolli. Oluliseks põhjuseks, miks QWERTY-st pole loobutud, on asjaolu, et miljoneil inimestel, kes on omandanud suure vilumuse kirjutusmasina kasutamisel, oleks raske harjuda sõrmiste teistsuguse paigutusega. Klassikalise QWERTY - süsteemis paigutatud sõrmistega klaviatuuri näide on esitatud joonisel.

Muide QWERTY moodustub sõrmistiku esimestest tähtedest. Sõrmiste rakendamisel edastatakse arvutisse mitte vajutatud sõrmiste märgikood, vaid sõrmise number. Nimelt on igale klahvile omistatud konkreetne kahendkood ja selles suhtes on kõik klaviatuurid standardsed (näiteks tähele "Q" vastab ASCII-s kahendkood 01010001). Missugune märk või number on aga seotud klahvi koodiga, see määratakse väikese programmiga. Nii on lihtne organiseerida sõrmiste funktsioonide ümberprogrammeerimist üleminekul ühelt märgistikult teisele.

Kui klahvile on kantud 2 sümbolit, siis alumine neist ilmub ekraanile klahvile vajutamisel, ülemine aga siis, kui vajutamise ajal hoida all registriklahvi (Shift). Kui aga klahvile on kantud 3 sümbolit, siis tuleb vajutada alla klahvid Ctrl ja Alt (või kui on olemas, siis lihtsalt klahv 'Alt Gr') ning lisaks muidugi veel valitud klahv.
Loomulikult tuleb klaviatuuri käsitleda õrnalt. Tugev löök klahvile võib ainult kiiresti rikkuda klaviatuuri, nii et klahvile on vaja vajutada ainult niipalju, et ekraanile ilmuks soovitud sümbol. Ka ei ole vaja hoida klahvi liialt kaua (üle poole sekundi) all, nimelt hakkab tööle klahvikorduse abivahend ja klahvile vastavat sümbolit korratakse küllaltki suure kiirusega. Veel tuleb meeles pidada, et arvuti ei tea, millal te olete lõpetanud korralduse kirjutamise. Signaliseerida sellest saab sisestusklahvi (Enter) vajutusega. See on märguandeks, et olete öelnud kõik, mida öelda soovisite ja nüüd on arvuti kord käsk täita. Erandi moodustavad mõned lühivastust EI-JAH eeldavad küsimused, mille puhul tuleb vajutada klahvi Y või N (Y=yes, jah; N=no, ei). Sel juhul ei ole sageli vaja vajutada sisestusklahvi.

Klaviatuurid jagunevad üldjoontes kaheks: klobisevad ja mitteklobisevad ehk need klaviatuurid, mille iga klahvi all on väike vedrukontakt ja niisugused, mille klahvide all on kile. Viimased teevad vähem müra ja nende puhul pole probleem ka see, et vedrukontaktid kipuksid "ära väsima".
Kileklaviatuure on kergem remontida, kui klaviatuuri sisse peaks mingeid võõrkehi sattuma (kilet saab üsna lihtsalt pesta, vedrukontaktid tuleb aga üldjuhul ära vahetada, kui mõni neist ei tööta )
Arvuti ostjal pole tavaliselt võimalust otsustada, millist klaviatuuri ta oma arvutile tahab, sest arvutitootjad on selle otsuse tema eest juba ära teinud ja klaviatuur kuulub kohustusliku elemendina arvutikomplekti. Eesti tootjate seas on enim levinud firmade Key Tronic ja Cherry klaviatuurid, neid võiks eelistada Taiwanis valmistatud "klaveritele"
Microsofti omapärase kujuga "klaver" on üks näide uutest ergonoomilistest ehk kasutajasõbralikest klaviatuuridest. Sellel klaviatuuril ei asetse nupud üksteise järel sirges reas, vaid kaks klahvikogumit on omavahel lahutatud ning asetsevad üksteise suhtes pisut nurga all. Ka on klaviatuur lainelise kujuga, keskelt kõrgem ja otstest madalam. Niisugusel klaviatuuril trükkides peaksid käed olema loomulikumas asendis kui tavalist klaviatuuri kasutades. Microsofti uue "käbordi" taha on asja siiski põhiliselt professionaalidel, kes valdavad kümne sõrmega trükkimise kunsti, sest kahe-kolme näpuga toksimine on sellisel klaviatuuril üsna ebamugav.

Mõned soovitused:
Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleks unustada, sest kõik asjad (tomatimahl, leivapuru jms), mis võivad klaviatuuri sisse pudeneda, pole talle head.
Plastikkaitsme, mis tavaliselt on klaviatuuri peal, kui see ostetakse, võiks alles hoida ning seda ka kasutada. Kui arvuti taga töötatakse päevas näiteks kaheksa tundi, aitab klaviatuurile asetatud kaitse ülejäänud 16 tundi eemale hoida tolmu ja muud prahti. Trükkima asudes võiks katte eemaldada, muidu osutub tähtede toksimine liiga raskeks. Klaviatuuri klahve pole mõtet õlitada, sellest nad paremini tööle ei hakka.

Klaviatuuri klahvid on jaotatud viide ossa:

elvise8 copy.gif (12057 bytes)

Põhiklahvid

See on kõige enam kasutatav klaviatuuri osa nii numbrite kui ka tähtede sisestamiseks samal kombel nagu kirjutusmasinal.
Suurtähti ja enamikku kirjavahemärke on võimalik sisestada, kui vajutada registriklahvi (Shift) koos märgiklahviga.
Põhiklahvide hulka arvatakse järgmised mittemärgiklahvid:

Enter

Sisestusklahvile (Enter, tähistatakse ka märgiga ¿ või sõnaga Return) vajutamise tulemus sõltub sellest, millega parajasti tegeletakse. Tekstiredaktorites saab tema abil viia kursori järgmise rea algusesse. Üldiselt aga vajutatakse teda mingi käsu täitmiseks.
¬Back Space
Tagasilükkeklahv (¬ ehk Backspace) viib kursori ühe positsiooni võrra jooksvast positsioonist vasakule, kustutades kursori ees seisnud sümboli.

Tab

Tabeldus- ehk tabulatsiooniklahv (Tab) viib kursori tabulaatoris määratud arvu positsioone paremale. Kui vajutada tabeldusklahvi üheaegselt registriklahviga, siis liigub kursor vasakule tabulaatoris määratud positsioonile.
ÝShift
Klaviatuuril on kaks registriklahvi (Shift), mis täidavad sama ülesannet: aktiveerivad klahvide ülemise (suurtähtede ja ülemiste märkide) registri.
Caps Lock
Registrilukustusklahvi (Caps Lock) kasutatakse suurtähtede sisestamisel. Peale ühekordset vajutust süttib selle klahvi indikaator ja täheklahvidele vajutamisel sisestatakse suurtähed ning täheklahvi ja registriklahvi üheaegsel vajutamisel väiketähed. Mõjub see klahv ainult täheklahvidele. Tagasipöördumiseks esialgsesse seisu, tuleb vajutada lukustusklahvile uuesti, nii et tema indikaator kustuks.
Ctrl
Juhtklahvi (Ctrl ehk Control) kasutatakse ainult koos mõne teise klahviga, et sisestada rakendusprogrammi või operatsioonisüsteemi funktsioone või käske.
Alt
Muuteklahvi (Alt) kasutatakse rakendusprogrammides üksikult ja koos teiste klahvidega mitmesugustel eesmärkidel ning seega sõltub tema mõju täidetavast programmist.

Põhiklahvidest paremal asetsevad numbriklahvid. Nendel klahvidel on 2 funktsiooni: numbrite sisestamine ja kursori juhtimine. Kursor on väike vilkuv kriipsuke, mis osutab koha, kuhu klaviatuurilt sisestatud sümbol paigutatakse (kursor ise hüppab seejuures ühe sammu võrra edasi). Kursorit saab ekraanil ümber paigutada just numbriklahvide abil kursori juhtimisreziimis, sel juhul liigub kursor igal vajutamisel ühe positsiooni võrra noolega näidatud suunas. Kordamiseks tuleb klahvi uuesti vajutada või veidi aega all hoida, viimasel juhul toimib automaatne kordus.
Numbrireziimi üleminekuks tuleb vajutada numbrilukustusklahvi (Num Lock): süttib numbrisisestuse indikaator ja numbriklahvid töötavad nagu tavalise kalkulaatori klahvid. Tagasipöördumiseks kursorijuhtimisereziimi tuleb uuesti vajutada lukustusklahvi, nii et selle indikaator kustub.

Num
Lock
0
Ins

Lisamisklahvi (Ins ehk Insert) kasutatakse märkide vahelelisamiseks. Lisamisel nihkuvad kõik lisamiskohast paremal asuvad sümbolid paremale. Mõnede rakendusprogrammide puhul toimib ühekordne vajutus sellele klahvile lisamisreziimi sisse- ja väljalülitajana. Kui see reziim on välja lülitatud, sisestatakse lisatud sümbol kursori kohale endise märgi asemele.

Delete
Kustutusklahvi (Del ehk Delete) kasutatakse kursori poolt osutatava sümboli kustutamiseks. Kui sümbol on kustutatud, nihkuvad kõik temast paremal olnud sümbolid ühe koha võrra vasakule.
-
See klahv sisestab miinusmärgi.
+
see klahv sisestab plussmärgi.
é
ç
ê
è

Suunaklahvid ehk nooleklahvid võimaldavad nihutada kursorit ekraanil. Vajutus parem- või vasaksuunaklahvile nihutab kursorit ühe klahvi võrra vastavalt paremale või vasakule. Vajutades üles- või allasuunaklahvilenihutab kursorit ühe rea võrra vastavalt üles või alla.
Kursorijuhtimis- ja numbrireziimi vahetamiseks tuleb iga kord numbrilukustusklahvi vajutada, mis võib suure hulga arvude puhul olla küllaltki tülikas. Säästmaks taolisest ebamugavusest, on klaviatuur varustatud eraldiasuva kursorijuhtimisklahvide komplektiga numbriklahvidest vasakul. Neid klahve kasutatakse täpselt samal kombel nagu numbriklahve kursorijuhtimisreziimis.

7
Home
Vajutus algusklahvile (Home) viib enamikes rakendusprogrammides kursori ekraani vasakule ülanurka.
1
End
Lõpuklahvi (End) vajutuse mõju kursori asukoha muutumisele sõltub rakendusprogrammist.
3
PgDn
9
PgUp
Vajutus ühele kahest leheküljeklahvist viib kursori ekraanitäie võrra edasi (klahvi Page Down ehk Pg Dn korral) või tagasi (klahvi Page Up ehk Pg Up korral) NB! Ekraanitäiele vastava ridade arv sõltub rakendusprogrammist.
F1 F2 F3 F4
F5 F6 F7 F8
F9 F10 F11 F12

Nende klahvide talitlus sõltub operatsioonisüsteemist või rakenduspaketist, mida parasjagu kasutatakse, mistõttu lähema teabe saamiseks tuleb uurida opsüsteemi või rakenduspaketi juhendit.

Eriklahvid

Print
Screen
SysRg
Kui seda klahvi vajutada koos registriklahviga, siis prinditakse kõik ekraanil esitatud sümbolid printeril (sõltub programmist, kus viibitakse). Ilma registriklahvita töötab ta kui süsteemipäringuklahv (System Request või Sys Rq), mille kasutamine sõltub konkreetsest tarkvarast.
Esc
Paoklahvi (esc) mõju oleneb operatsioonisüsteemist või parasjagu aktiivsest rakendusprogrammist. Tavaliselt kasutatakse teda alustatud tegevuse katkestamiseks
Scroll
Lock
Mõningates programmides kasutatakse kerimislukustusklahvi (Scroll Lock) tekstikuvamise juhtimiseks. Ühekordne vajutus süütab indikaatortule ja peatab teksti kuvamise. Esialgne seis taastub uuel vajutamisel. Kui sellele klahvile on vajutatud, liigub üles- ja allasuunaklahvidele vajutamisel mitte kursor vaid tekst.
Ctrl Alt Del

Nende kolme klahvi üheaegne vajutamine viib arvuti seisu, mis on peaaegu analoogne arvuti järjestikuse välja- ja sisselülitamisega. Seda kombinatsiooni nimetatakse soojaks stardiks.

Ctrl Pause
Break
Nende klahvide vajutamine katkestab arvutis täidetava programmi töö. Täheklahvi C ja juhtklahvi (Ctrl) (mõnikord ka Q ja Ctrl) üheaaegne vajutus annab analoogse resultaadi.
Ctrl S
Kui soovitakse hetkeks peatada teksti liikumist ekraanil, vajutatakse neid klahve korraga. Teksti liikumise taastab vajutus suvalisele klahvile.
Pause
Break
Pausiklahvile (Pause) vajutamine annab sama tulemuse, mis juhtklahvi (Ctrl) ja täheklahvi C üheaegne vajutamine.
Klaviatuuri paremal ülanurgas on kolm indikaatorit: suurtähtede (Caps Lock), numbriklahvide (Num Lock) ja tekstikerimise (Scroll Lock) indikaatorid.

Kasutatud materjal: http://arvutiweb.ee/seadmed/klaver/klaviatuur.htm