Anu-Mai
opetus

ajalugu

nopped

kuus

yheksa

ema

videod

keraamika

Killud õpilaste sulest

Noppeid õpilaste muusikaajaloo kontrolltöödest

    Vanaaeg
    Keskaeg
    Renessanss
    Barokk
    Klassitsism
    Romantism
    Eesti muusika

    Vanaaeg

    • Näitlejad kasutasid komöödias väga liikuvaid susse.
    • Koor komöödias jagunes kaheks vaimulikuks pooleks: olustikuline ja mütoloogiline.
    • Varsti riietus kadus käibelt (mõeldud on fallost komöödias).
    • Alguses oli tragöödiatel hea iseloom.

    Keskaeg

    • Žonglöörid pidid oskama õuna mõõga otsa visata. Olid üdse tublid mehed, ma rõhutan mehed- naised olid malbekesed.
    • Kiriku võimutsemisega oli inimene suunatud
    • Guido leiutas käe.
    • Guido tõstis noodijoone ühe tsertsi kõrgusele.
    • Rüütlid olid väliselt vagad, aga tegelikult ajasid naistega ringi.
    • Ka viljelesid palju skulptorid oma töid.
    • Mitmehäälsus on suur edusamm keskaja muusikas.
    • Gregoriuse laulul puudus ühtne taktika.
    • Gregoriuse laulust arenes välja Gregoriuse koraal.
    • Kirikumuusika sündi seostatakse Ambrosiusega ja esimest filosoofi, kes tegi tegemist kirikumuusikaga, nimetati püha Augustinuseks.
    • Gregoriuse koraali laulis vaimulik, ta tegi seda ühehäälselt.
    • Kuigi keskaja muusikast ei ole kõik säilinud, saab ka ühe lauluga aimu, milline see oli ja kuidas see oli üles ehitatud. Minu silmis on miinuseks see, et kõik oli ühesugune. Erilist erinevust laulude vahel ei olnud. See teebki tänapäeva muusika märksa huvitavamaks.
    • Keskajal oli palju erinevaid muusika stiile nagu näiteks ilmalik-, vaimulik- ja instrumentaalmuusika.
    • Rüütlilaulust arenesid välja rüütlilaulikud.
    • Näiteks ilmalikud laulud olid soolised.

    Renessanss

    • Algul kasutati ooperit muusikana
    • Ooper tekkiski soovist taaselustada antiiki, kuid sellest tuli hoopis üks renessansi tunnuseid.
    • Renessansi ajal liikusid ka asjad sinnapoole
    • Osalt tingis ehk renessansi tekke ja keskaja lõpu kliima üldine külmenemine Euroopas tol ajal. Seda nim. ka II jääajaks. Kliima pehmenes veidi 18. saj., peale renessansi lõppu. Renessansi lõppedes ja baroki alguses toimus ooperis mõningane muudatus.
    • 13. saj sai alguse moteti ajastu.
    • Missas hakati kombineerima ordinaariumi osi.
    • Ars nova oli hädavajalik 14 sajandi muusikas.
    • Kiriku aluseks on stroofiline värsstekst.
    • Hilisrenessansi kirikumuusika ajal tekkis protestantism.
    • 16. saj. tuli päevavalgele ilmalik muusika.
    • Hilisrenessansi kirikumuusika üheks liigiks oli protestantism.
    • Protestantismi aluseks sai Martin Luther
    • Tuntuim inimene ilmaliku muusika sajandil oliClement Janequin
    • Madalmaade muusika 15.-16. sajandiku žanrid olid...
    • Tagaplaanile jääb vaimulik muusika e. Francesco Landino, mille tähtsaimad žanrid on madrigal ja coccia.
    • Peeti kinni ka kalvinismist.

    Barokk

    • Bachi ajal leiutati HTK. Leiutati ka duuri ja molli vihik.
    • Bach oli seotud ilmaliku usuga
    • Tema (Bachi) teosed hakkasid algul vastu, liiga tugevad olid, kuid hiljem tundus ta looming natuke aegunud.
    • Need kaks tegelast kirjutasid oma elu jooksul žanreid valmis.
    • Barokk kestis kolm perioodi.
    • Baroki ajal tulid uued heliloojad kes said baroki aegsete teostega kuulsaks. Näiteks Bach ja Hendel.
    • Seoses pillide arenguga ja uute mänguvõtetega võeti kasutusele "temperamentne" häälestus, mis tähendab, et kõik pooltoonid on võrdsed.
    • Barokiajastul tekkis basiilika ja selle kaunistused. Barokiajastul oli ka oratoorium. Puudusid kostüümsed dekoratsioonid.

    Klassitsism

    • Rahva rõhumine orjuse poolt.
    • Mozarti looming oli kuidas kunagi.
    • Samal aastal valmis ka Reekviem, mida ta kahjuks valmis ei jõudnud kirjutada.
    • Ka tema vanemad isad olid muusikud (Beethovenil).
    • Beethoveni isa oli joodik-muusik, vanaisa ainult muusik.
    • Beethoven kirjutas instrumentaalteoseid, sest ta oli kurt ja tal oli instrumentaalne kuulmine.
    • Beethoven kannatas viimased kolm aastakümmend silmanägemise all.

    Romantism


    • Magas ta prillidega sellepärast, et siis tulid tal muusika anded peale.
    • Schubert pandi kirikukoori, et karjääri teha.
    • Armunud anti kohtusse, kuna nad tahtsid abielluda kohus oli aga nende poolt.
    • Samal aastal püüdis (Schumann) sooritada enesetappu, hüppas Reini kaldale.
    • Näpuhaiguse tõttu ei saanud (Schumann) pianistiks.
    • Pianisti temast aga ei saanud, sest ta venitas oma sõrmed välja.
    • 15-selt tegi kirjandusringi "Ümber enda".
    • Schumann tahtis saada peaministriks aga selleks ta ei saanud, sest tal olid käed haiged.
    • Mis avaldub Verdi ooperites?- Seal avaldub tema andekus.
    • Kuidas ja kus tutvus Verdi esmalt muusikaga? -...Külakoolis sai ta omale muusikaõpetaja...
    • Mille poolest on tähtis Verdi "Reekviem"? - Tema "Reekviemist" sai leinamissa.
    • "Rigoletto" jutustab loo narrist ja kuningast. Publikule see ooper väga meeldis ning see aitas kaasa revolutsioonile. Antud ooperis oli Verdile omane see, et tegelastel olid omavahelised konfliktid ning seal oli liikumist ja omavahelist suhtlemist
    • Ooperis oli igal lauljal oma osa ja teistega konfliktid.
    • Kellena Tšaikovski on töödanud? - Ta töötas valitsuses diktatuuri nõunikuna.
    • Kuulsaim ooper "Jevgeni Onegina"
    • Tšaikovski käis vabal ajal pidevalt ooperit ja teatrit vaatamas.
    • Muusika helises Tšaikovski kurgus juba lapsepõlvest saati nig tasapisi saigi ametnikust komponist.
    • Paganini oli kurva loomuga ja tema käed olid sündinud viiulit mängima.
    • Viieaastaselt hakkas Paganini õppima mandoliini oma isa käe läbi.
    • Liszt astus avalikust elust eemale.
    • F. Liszt lõi uue muusikalise žanri. Seda kutsuti sümfooniliseks poeediks. Sümfooniline poeet on üksik teos, mis väljendab kindlat poeetilist või filosoofilist ideed.
    • Tema poolt on kirjutatud ka rahvuslik hümn "Toonela kurg"
    • Grieg valiti paljude Euroopa maade liikmeks ja mõnes isegi auliikmeks.
    • Grieg oli üks kuulsamaid Norra heliloojaid ja imperialiste.
    • Suurema osa Griegi loomingust moodustavad klaveriorkestrid.
    • Offenbach tegi üksi rohkem kui teised gruppides.
    • (Schubert) arendas tundmatuseni edasi Viini klassikute loomingut võttes suurt eeskuju ning ainet saksa rahvalauludest

    Eesti muusika


    • Muusika levis enamasti nagu rahvalaulgi nn. suust suhu.
    • Lauldi surnut itkudes.
    • Kuid tekstis ja sisus ei ole erilist vahet.
    • Vennad Saebelmannid kirjutasid viise ka rahvalauludele.
    • Juba see tuntus näitab, kui tähtis ja tuntud ta oli.
    • Põhiliselt kasutas Türnpu teiste tuntud Eesti luuletajate loomingut ja tegi siis nende luulele viisi taha.
    • Müüs maha oma metsavenna koha (metsavahi koha).
    • Ta muutis regilaulu ümber runoks.
    • Mart Saar on eesti rahvamuusika rajaja.
    • Ta oli klassikalise rahvusliku koori- ja soololaulustiku looja.
    • 1911. a. oli M. Saare kodus tulekahju, kus hukkus ~200 noodi käsikirja. Hukkus ka C. Kreegi noote, kes sel ajal Saarega koos elas.
    • Saar koos Kreegiga pani aluse Eesti rahvaviisidele
    • Kreegile oli omane, et ta kogus mingi viisi ja siis tegi selle ümber.
    • Kreek õppis 3 a. Peterburi Konservatooriumis tromboosi
    • Kreek kirjutas rahvuslikke rahvaviise
    • Kirjutas laule põhiliselt koorilauludele
    • Neis teostes lööb imperialism eriti selgelt välja.
    • Ellerit võrreldi Grigeri ja Sebeliga (Griegi ja Sibeliusega)
    • (Tubina) Balletis oli tähelepanu pööratud eriti muusikale.
    • Tubin kirjutas ka balletti "Kratt", mis oli üks viljakamaid muusikalisi lavateoseid
    • Tubin tõi oma muusikateostesse sisse sellised pillid nagu: viiul (mida ennem kasutati muusikas suhteliselt harva)
    • Tobias õppis Peterburi konservatoorjumis orelit ja kompositsiooni diplomi peale.
    • Kelle eeskäel algas Tubina rahvusvaheline läbimurre?
    • Mis oli Mart Saarel lovaatorlik?
    • Mille pärast jäi Elleril konservatooriumis viiuli ala poolikuks?
    • Mart Saare varajane looming viljeles seda (impressionismi).