Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
annab võimaluse teostada oma unistusi
EST

HINDAMINE (KJPG õppekava § 17)

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

Hindamise eesmärgid on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast eesmärgipäraselt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Eristav ja mitteeristav hindamine

Hindamine viie palli süsteemis kohustuslikes ainetes:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase saavutatud õpitulemused vastavad ainekavas püstitatud eesmärkidele  täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt ainekavas püstitatud eesmärkidele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad ainekavas püstitatud eesmärkidele, kuid esineb puudusi ja vigu;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.

Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

KJPG kasutab valikkursuste hindamisel hinnanguid  „arvestatud” ja „mittearvestatud“, kui antud valikkursuse õpetaja ei otsusta teisiti. Hinde „arvestatud“ saab õpilane, kelle suulist vastust (esitust), kirjalikku tööd, praktilist tegevust või selle tulemust saab lugeda vähemalt piisavaks vastavalt õppekavas toodud õpitulemuste nõuetele. Hinde „mittearvestatud“ saab õpilane, kelle suulist vastust (esitust), kirjalikku tööd, praktilist tegevust või selle tulemust ei saa lugeda piisavaks vastavalt õppekavas toodud õpitulemuste nõuetele.

UPTi kirjutamise ja UPT aluste kursuse hinnete kujunemine on kirjeldatud ainekavas.

Kujundav hindamine KJPG-s
KJPG-s on kasutusel kujundav hindamine, mis on õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed (vaata tabel 5). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Tabel 1.Kujundava hindamise protsess toimub alljärgneva skeemi alusel.

  Kuhu õppija läheb? Kus hetkel õppija on? Kuidas soovitut saavutada?
Õpetaja Õppe-eesmärkide ja edu kriteeriumide selgitamine Efektiivse vestluse juhtimine ning teised meetodid, mis annavad teavet õppija hetketaseme kohta. Edasiviiva tagasiside andmine
Kaasõpilane Õppe-eesmärkidest ja edu kriteeriumidest arusaamine ning kaaslastega jagamine (kaaslastele selgitamine) Kaaslased kui õpperessurss, üksteiselt õppimine ja üksteise õppimise toetamine
 
Õppija Õppe eesmärkidest ja edu kriteeriumidest arusaamine ning nende omaksvõtmine Õppija aktiveerimine oma õppimise eest ise vastutust võtma (ennastjuhtiv iseõppija)

Hinde kujunemine
Hindamine koosneb jooksvast, arvestuslikust ja kokkuvõtvast hindamisest.
Jooksva hindamise all mõistetakse väiksemahuliste tööde eest saadud hindeid.
Arvestuslik hindamine on õppeperioodil toimuv oluliste õpiülesannete hindamine, mille eesmärgiks on anda tagasisidet õpilasele ja õpetajale õpitud materjali omandamise kohta. Arvestuslik hindamine võib toimuda ka jooksvate hinnete põhjal.

Kokkuvõtvalt hinnatakse õpilasi gümnaasiumis kursuse lõpul. Kursusehinne kantakse päevikusse kursuse viimase tunni toimumise päevast viie tööpäeva jooksul. Suuremahuliste kontrolltööde planeerimisel arvestab õpetaja kursuse lõpu kuupäeva ja hinde tähtajaks väljapanemise kohustusega.
Kursusehinne kujuneb vastavalt aineõpetaja poolt kursuse algul kirjeldatud korrale. Kursusehinnetest kujuneb kooliastmehinne. Kooliastmehinde kujunemist kirjeldatakse ainekavades. Kooliastmehinne pannakse välja õppejuhi poolt antud kuupäevaks.

Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist varasemate õpikogemuste arvestamise kaudu. KJPG-s arvestatakse õppekavavälist õppimist koolis õpetatava osana. Kursusehinde või hinnangu ülekandmise tingimuseks on, et õpilane esitab direktori nimele avalduse ja dokumendid, mis tõestavad vähemalt 35-tunnise kursuse läbimist (tunnistus, tõend, väljavõte õppekavast jms) koolivälise organisatsiooni juures.

Moodulite hindamine
Moodulit käsitletakse ühe õppeainena. Üldjuhul hinnatakse mooduli kursuseid ühe kooliastmehindega v. a. majandusmoodulis. Mooduli kooliastmehinne kujuneb kõikide kursuste koondhindena. Arvestatud või vähemalt rahuldava kooliastmehinde saamiseks peab õpilane olema läbinud vähemalt rahuldavalt kõik kursused. Kui õpilane on koolivahetuse tõttu läbinud mooduli osaliselt, on tal vaja vähemalt neli kursust läbida mooduli arvestamiseks. Kui päevakavaliselt või individuaalsete erisuste tõttu ei saa õpilane läbida mõnda mooduli kursust, lahendatakse erijuhtumid õppejuhi poolt.

Hinnetest ja hinnangutest teavitamine
Kõik hinded ja hinnangud sisestatakse elektroonilisse päevikusse.
Õpilasi ja vanemaid teavitatakse elektroonilise päeviku vahendusel. Kõik õpetajad kannavad tunnid päevikusse tunni toimumise päeval hiljemalt kella 18.00-ks. Kirjalike tööde hinded kantakse päevikusse 7 päeva jooksul, mahuka kirjaliku töö 14 päeva ja kirjandi hinded 21 päeva jooksul peale töö toimumist. Kõik hinded sisestatakse elektroonilisse päevikusse vähemalt sama päeva õhtuks, mil hinne tehti õpilasele teatavaks.
Kursuse alguses teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused ning planeeritud olulised õpiülesanded (samuti nende täitmise aja ja vormi), mille täitmine on õpilastele kohustuslik. Haridusliku erivajadusega õpilast, kellele on koostatud individuaalne õppekava, hinnatakse vastavalt kooli õppekavale, kui individuaalses õppekavas ei ole sätestatud teisiti.
Kui olulise õpiülesande hinne on „puudulik”, „nõrk” või „mittearvestatud“, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks kokkulepitud ajal aineõpetaja poolt määratud perioodi jooksul.
Kui kokkuvõttev hinne on „puudulik”, „nõrk” või „mittearvestatud“, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks 6 nädala või aineõpetaja poolt pikendatud tähtaja jooksul. Kui õpilane  esitatud tähtaja jooksul kokkuvõtvat hinnet parandada ei suuda, määratakse ta täiendavale õppetööle.
Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine (ka plagiaat), võib vastavat kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk“.

Tasemeeksami punktide teisendamine koolieksami hinneteks
KJPG-s teisendatakse keele tasemeeksami tulemused koolieksami hindeks alljärgnevalt:
1. Õppides B2 tasemel võõrkeelt:
*        C1/B2 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega väga hea (hinne 5),
*        B1 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega hea (hinne „4“),
*        A2 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega rahuldav (hinne „3“).
2. Õppides B1 tasemel võõrkeelt:
*        C1/B2 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega väga hea (hinne 5),
*        B1 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega väga hea (hinne „5“),
*        A2 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega hea (hinne „4“),
*        A1 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega rahuldav (hinne „3“).
3.Õppides A2 tasemel võõrkeelt kolmanda võõrkeelena:
*        C1/B2 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega väga hea (hinne 5),
*        B1 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega väga hea (hinne „5“),
*        A2 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega väga hea (hinne „5“),
*        A1 tasemel sooritatud eksam hinnatakse tulemusega hea (hinne „4“).



Viimati muudetud: 15.11.2017 11:21, Maris Kuiv
KONTAKTID
Kaunase puiestee 70 50706 Tartu
Telefon: +372 747 7077
E-post:  kool@kjpg.tartu.ee
Reg nr 75038776

Direktor +372 520 4293
Õppejuht +372 746 1737
Raamatukogu +372 746 1738
Med.õde +372 746 1738
Söökla +372 585 54542


Viimati muudetud: 16.08.2017 13:04, root
OTSEVIITED
Postkast


Viimati muudetud: 29.08.2017 13:23, Maris Kuiv